Wednesday, January 27, 2010

Teadlikult või teadvusetult?

Küsimus sellest, kas me elame oma elu teadlikult või mitte, on täpselt sama kaalukas ja printsipiaalne, kui küsimus, kas me oleme ise oma saatuse sepad või juhib meie elu mingi väline jõud. Inimene, kes ei ole teadlik miks ta üht või teist asja just nii otsustab teha, ei ole võimeline võtma vastutust ei enda tegude ega enda elu eest. Sageli arvatakse end olevat teadlik millestki, kuid tegelikult ollakse müütide või kinnistunud harjumuste võimuses ning omatakse moonutatud vaadet asjadele. Ka sellisel juhul ei ole inimene võimeline enda ja enda ümbritseva üle kontrolli omama. Sageli tuleneb selline olukord just info puudusest ja harjumusest lasta end kõigel, ka väga väikestel manipulaatoritel, mõjutada. Kui me aga oleme mõjutatud kõigest meid ümbritsevast nii tugevalt, siis kuidas saaksime end identifitseerida iseseisva inimesena ja oma elu juhtijana?

Näiteks, on meid ümbritsev keskkond küllastunud kõikvõimalikest reklaamidest. Me ei näe reklaame mitte ainult telekast vaid need ümbritsevad meid absoluutselt igal pool ja mõjutavad meid omal nähtamatul moel. Juba hommikul uksest välja astudes algab alateadlik reklaamide endasse imemine. Me näeme reklaame kõikjal- välireklaamid tänaval, reklaamid ühissõidukite peal ja sees, logo kaastöötaja tassil, reklaam pastakal, tikand bossi tagataskul, rämpspost postkastis jne. See kõik võib näida nii harjumuspärane ja tühine, kuid uuemad uuringud on näidanud, et pideva reklaamitulva mõju all olek võib otseselt ja väga sügavalt mõjutada meie käitumist. Testimaks erinevate brändide ja logode mõju käitumisele, viisid psühholoogid Duke´i ülikoolist läbi katsed, mille tulemused on tõeliselt mõtlema panevad.
Samal ajal, kui katsealused nägid ülesande taustaks kas Apple´i logo või IBM´i logo, paluti neil nimetada nii palju kasutusvõimalusi tellisele, kui võimalik. Esimesel juhul, kui inimesed tegutsesid Apple logoga keskkonnas, olid nad loovamad ja altimad pakkuma alternatiivsemaid võimalusi kui keskkonnas, kus nende alateadvus haaras endasse IBM´i logo. Põhjus võib olla selles, et kõigi brändidega seonduvad meile teatud väärtused. Apple on loovam ja vabam, sellal kui IBM esindab konservatiivsemaid väärtusi ning inimestel on alateadlik instinkt suhestuda neid ümbritseva keskkonnaga. Teises eksperimendis, kus inimestele oli nähtav kas Disney või E! Entertainment network´i logod, vastasid Disney logoga katses osalejad küsimustele ausamalt ja siiramalt.

Iseendast teadlikuks saamine on paljudele inimestele suur ja raske ülesanne, peaaegu nagu elumõte või eesmärk ja seda ei tohiks kuidagi alahinnata. Iseenese tunnustamine ja teadvustamine on üks esimene hiigelhüpe suurde teadmatusse, sest tegelikult me ei tunne ennast. Tee iseendani võib aga leida ainult läbi armastuse. Jah, ainult hoolivuse ja mõistmisega on inimene võimeline lähenema iseenda minale ja saama selle tegelikust olemusest teadlikuks, sest ilma armastuseta ei juleta silma vaadata enda puudustele. Selleks, et tunnistada oma vigu ja neid parandada, on vaja jäägitut armastust. Sellist armastust, mis ei sea tingimusi ja siis on loodud tingimused, et võib hakata mõistma iseennast, oma tegusid, oma olemust. Nii saab hakata mõistma oma minevikku ja saada teadlikuks oma tulevikust. Tõepoolest, kui inimene on saanud teadlikuks endast, saab ta teadlikuks ka kõigest ülejäänust. Senimaani, kuni inimene pole saanud kontakti oma sügavama olemusega, on tal nii endast kui kõigest teda ümbritsevast moonutatud arusaam.

Enese otsimine ja leidmine pole aga ainult filosoofide ja end vaimseteks inimesteks kutsuvate pärusmaa. See on oluline igale inimesele, kes tahab armastada ja olla armastatud, sest nii kaua, kui ei olda võimeline armastama ennast, ei olda võimeline seda ka vastu võtma või edasi andma. Kõik see, mida ollakse harjunud nimetama armastuseks on lihtsalt mäng ja võimuvõitlus. Põhjus on väga lihtne- nii kaua, kui ei olda võimelised tajuma reaalsust adekvaatselt ei olda sellega kontaktis. Järelikult ei olda armunud mitte enda kõrval olevasse isikusse vaid enda loodud kujutluspilti sellest inimesest. See aga pole ju armastus vaid enese petmine. Kui üks kujutluspilt enam ei tööta, või kui armastatu ei käitu enam selle fiktsiooniga kooskõlas tekib konflikt ja illusioonid purunevad või arendatakse ümber ja hoitakse nendest veel kõvemini kinni. Sellisel juhul, võib illusioonide ja reaalsuse vaheline konflikt teha väga haiget ja inimene imestab, et miks küll armastus on nii valus. Armastus võib haiget teha siis kui ta tahab tungida inimeseni ja inimene lükkab ta tagasi. Inimesed teevad seda tihti, sest neil on hirm, hirm haiget saada. Tihti saadakse suhtes olles kõrvetada ka selle pärast, et see hakkab paljastama sinu puujääke. Ühel hetkel ilmuvad lagedale asjad, mis ei olnud sinu ilusa illusiooniga endast ja suhtest kooskõlas. Sellised asjad kohutavad tõeliselt ja ennast armastamata ei suudeta sellega vastakuti minna. Niisiis minnakse lahku, sest ei suudeta vaadata tõelist ennast ega armastada autentset kaaslast enda kõrval. See inimene aga, kes on saanud teadlikuks endast ja õppinud ennast armastama, võib nihkuda lähemale kahe inimese vahelisele tõelisele armastusele ja saada selle läbi täiuslikuks.


Tee nii, et olla teadlikum
Esimene etapp
  • Enne uue info omastamist või sellega nõustumist, küsi alati küsimusi. Ära usu pimesi ja isegi kui asi tundub esmapilgul loogiline, püüa võimaluse korral minna sügavamale.
  • Õpi tundma neid psühholoogilisi mehhanisme, mille tõttu inimesed teatud situatsioonides mingil kindlal moel käituvad. See aitab nendes olukordades olla kontaktis reaalselt toimuvaga.
  • Enne impulsiivset tegu hinga kolm korda väga sügavalt sisse ja küsi endalt, mis on selle teo tegelik ajend. Kui impulsiivse shopingu tegelik põhjus ei ole seotud riideesemetega, siis asu lahendama seda, mis sind tegelikult vaevab.
  • Tutvu nende autorite töödega, kes mõtestavad lahti erinevad elu aspektid ja selle, kuidas neisse rohkem teadlikkust tuua. Osho, Fromm, Aarma, Steiner, Nekrassov, Hellsten jne.

Teine etapp
  • Mediteeri
  • Vaatle. Midagi tehes vaatle end seda tegemas, jälgi ümbruskonda. Lisa subjektiivsele tajule objektiivsem kõrvaltvaataja pilk. Eemalda olukordadest moonutav isiklikkus.
  • Pühendu. Ela käesolevas hetkes, mitte minevikus, mitte tulevikus. Pühendu kogu oma olemusega sellele, mis on praegu.
  • Keskendu. Kontsentreeru ja ole maksimaalselt tähelepanelik.
  • Loobu mõttetutest harjumustest, tegudest, mida sul tegelikult pole vaja teha, hirmudest, kõigest segavast ja koormavast.
  • Armasta. Alusta tõelise armastuse õpinguid endast. Armasta ennast ja sa suudad ka armastada teisi. Selleks, et armastus teiste vastu saaks kasvada, peab kõigepealt kasvama armastus enese vastu. Ära süüdista ja kritiseeri end vaid mõista ja andesta.
  • Suhestu surmaga. Surm on osa elusloodusest. Jälgi looduses toimuvaid protsesse, kuidas elu kaob ja tekib uuesti. Tunneta sünni ja surma sügavamat olemust.

Tuesday, December 01, 2009

Mmm... mesi minu kõrvadele, ehk suurepärane uudis psühholoogidelt usklike kohta.

 Lugesin just ERRi teadusportaalist geniaalselt head uudist kuidas psühholoogid avastasid, et usklikud topivad Jumalale sõnu suhu täiesti oma suva järgi... Miks ma ei imesta? Ja nii palju, kui palju on inimesi, nii palju on ka jumalaid.... Järgnevalt lõik sellest artiklist : Kui jumal lõi inimese oma näo järgi, siis inimene püüab vastata samaga. Ameerika ja Austraalia psühholoogide uuringust selgub, et usklikud eeldavad alateadlikult, et jumal jagab nende endi seisukohti. Ja kui inimese seisukoht muutub, siis muutub ka tema arusaam jumala seisukohast.

Tekkis huvi? Loe edasi  siit --> http://teadus.err.ee/

Tuesday, November 24, 2009

Psühhiaater ehk üks halb ja viis head filmi


Kinodes on jookseb praegu üks eriti igav film. Nimeks on tal Psühhiaater ehk siis Shrink. Peaosas näeb kuidagi eriti vana ja koledat Kevin Spacey´it. Film räägib ühest psühholoogist, kelle kliendid on põhiliselt rikkad ja kuulsad ja kes langeb sügavasse depressiooni kui ta naine enesetapu sooritab. Enne naise enesetappu on ta kirjutanud eneseabi raamatu õnnest ja saanud tänu sellele veelgi tuntumaks. Miks ma sellest räägin, kui see film nii mõttetu on ja mulle üldse ei meeldi?
Tegelikult, tuli mõte hoopis soovitada häid filme, mille vaatamist ma olen tõesti nautinud ja mida ma oleks nõus veel teist kordagi vaatama.
Niisiis...

Mulle meeldivad filmid, mis tekitavad emotsioone. Üks parimaid emotsioone on muidugi see, kui saab naerda nii, et pisarad voolavad ja kuna häid komöödiad tehakse sajandi jooksul umbes kaks või kolm, siis alustaksingi nendest. Esimene soovitus oleks Big Nothing :) ! See on väga hea film. Seal on huumorit, põnevust ja üllatus üllatuse otsa.

Teiseks pisut tavalisem, kuid siis pööraste, isegi võib olla võiks öelda, et psühholoogiliste naljadega film The Hangover: Film kajastab kaht päeva enne pulmi, kui peigmees koos sõpradega sõidab Las Vegasesse poissmeeste pidu pidama.Super film jällegi... nautisin väga.



Kolmandaks film, mis on pigem tragöödia kui komöödia. Väga hea tekst, ehedad näitlejad.. kõik väga hea. Filmi nimi on In Bruges. Jutustab taas nädala sündmustes ühes Belgia väikeses keskaegses linnakeses, kuhu kaks palgamõrvarit lähevad tööle. Palgamõrvaritest üks on tööst vabal ajal huvitatud kõikidest kunstiväärtuste põhjalikust uurimisest ja teine soovib uurida kohalikke naisi.Tööks on sellel korral kõrvaldada üks pastor. Kogemata kombel juhtub aga nii, et kuul, mis tapab pühaisa lendab ka läbi pisikese poisi pea. See viib üldsegi mitte südametu palgamõrvari enesetapu äärele ja vallandab ootamatu sündmuste ahela...

Neljandaks film, mille sisu on filosoofiline ja köitev- Revolutionary Road. See räägib eksistentsiaalsetest probleemidest kahe "tavalise väikekodanlase" elus, kes on terve elu püüdnud vältida seda, et nende elu manduks tavaliseks.
Peaosades on Leonardo DiCaprio ja Kate Winslet. Ma pole elus näinud neid kaht nii suurepäraselt näitlemas ja ka nad ise on nimetanud selle filmi siiani parimaks, mis nad koos on teinud...

Ja viiendaks film, mille tegevus võtab tunni ajaga kokku aega ja vahemaid lahutava armastuse. Kas on võimalik, et kaks inimest võivad olla nii teineteisele loodud, et isegi, kui nende teed on olude sunnil lahku läinud, siis oma südames on nad alati hoidnud teineteist alles? Mis saab, kui niisama müstilisel põhjusel, kui on lahku mindud saadakse uuesti kokku. Mida on lahus oldud aastad neile õpetanud? Mis on neile koos veedetud ajast hinge jäänud? See on mõnus vestlus läbi Pariisi jalutades, mis puudutab korraga kõiki teemasid, mis kahe armastaja hingele kümne aastaga kogunenud on... Ei ole mingi imal läila romantiline filmike.. hoopis lihtne, realistlik, tundeline, aus ja ehe film. Eriti armas on naisosatäitja aksent ja see stseen, kui ta kitarri võtab ja laulab.

Monday, November 09, 2009

Hepatiit? Ära põe???

Appiiii !!! Uskumatu hirmutis on Tallinna ühistransport! Peale nende töllerdiste, kes seal lihtsalt trammiga sõitmise eest palka saavad, on seal ka täiesti eluohtlik sõita! Täna trammiga sõites ei saanud mu pilk mitte riivamata jätta iga tooli külge kleebitud silti "Kes sinu toolikese peal on istunud? Hepatiit? Ära põe! Vaktsineeri!" Mida ?? Kas ma pean enne trammi astumist peale talongi ostmist end ka vaktsineerima? Mu jutt mõjub vist väga kuupealt kukkunu imestusena, sest tuleb välja, et ilma vaktsineerimata ei tohiks juba aasta aega trammiga sõita...loe tervisekaitse inspektsiooni pressiteadet oi-oi-oi kui jube.Kohe tuli mulle meelde juhtum, mida Pealtnägijas näidati juba ammu-ammu.. kuidas üks tüdruk sai bussiga sõites surmava haiguse. Õnneks ma ei istunud. Tutvudes tervisekaitseinspektsiooni kodulehega ja otsides vastust küsimusele, et kas tõesti on võimalik endale näiteks kollatõbi külge saada lihtsalt mingi kustide poolt roojatud pingil istudes, ma ei leidnud vastust. Igatahes, ma pigem kõnnin jala, sest ausõna ! ÄRA PÕE? Kes seal inspektsioonis neid kampaaniaid turundavad? Mulle väga mõjus:

Tuesday, November 03, 2009

Iseseisev või iseloomutu?

Miks mulle tundub, et iseloomutuid ja manipuleeritavaid inimesi on rohkem kui neid, kes on iseseisvad  ja mõtlemis- ja vastutusvõimelised? Pidevalt käib mingi trall selle ümber, et milline ma välja näen ja millise mulje ma endast teistele jätan. Enda välimuse ja välise mulje loomisega püütakse justkui manipuleerida end ümbritsevaga, et saavutada seda, mida soovitakse. Kuid kes kellega tegelikult manipuleerib? Kas sina ümbritsevaga või ümbritsev sinuga? Ja mis saab veel sellest variandist, et tegelikult ei toimu ei üks ega teine vaid kõik on ainult sinu isiklik subjektiivne reaalsus? See kõik on lihtsalt naljakas ja ärimeestele väga tulus. Sellise ebakindluse ja iseloomutuse pealt on väga kerge raha teha. Tuleb ainult tootele kleepida peale silt, et see toode parandab sinu võimet teisi mõjutada. Näiteks tooted, mida naised ostavad, et meeste jaoks ilusamad välja näha, et meestele rohkem meeldida või kellegi tähelepanu köita. Nii... ja nüüd vaatame, kes on tootnud kõik need suurepärased tooted. Valdavalt on selle taga ikkagi mehed .. et siis kes keda ära kasutab? Kelle huvides on sisendada võimalikult suurele massile sõnumit: "Sa oled kole! Osta  meie suurepäraseid tooteid, sest sa oled seda väärt!" See oli võib olla veider näide, aga välimus on osake reputatsioonist ja reputatsioon omakorda vahend saavutamaks kõikvõimalikke sotsiaalseid hüvesid sh. raha, võimu ja kuulsust. Ja siis poetaksegi kasvõi nahast välja, et seda head reputatsiooni üles ehitada ja see läheb päris palju maksma.
Viimasel ajal on väga popiks läinud ka keskkonnast hoolimine. "Rohelisus" müüb väga hästi. Aina rohkem ostetakse igasugu ökotooteid vaid selle pärast, et see on ühiskonna poolt tunnustatud käitumine- see on moes. Joshua Tybur New Mexico ülikoolist leidis tarbimist uurides, et kui inimesed tegelevad privaatselt oma ostude sooritamisega, siis ei huvita neid üldse, kas asi on öko või mitte. Kui aga oste sooritatakse avalikult, või koos kaaslasega või on tegemist mingi kollektiivse otsustamisega, et millisesse tootesse investeerida, siis valitakse hinna poolest võrdsete variantide seast toode, mis on loodust säästvam. Tavaliselt on nii, et mida suuremaks otsust tegev grupp läheb, seda rumalam otsus vastu võetakse. Roheliste asjade ostmisel on aga vastupidi, sest kõik tahavad kõigile meeldida ja nii ongi tulemus hoopiski positiivne :). 
Mis võiks veel paremini näidata sotsiaalset staatust kui auto? Ameeriklased on muutnud ökotarbimise sotsiaalseks faktiks, sest kui Toyota Prius USA-s müüki tuli, läksid autod vaatamata hinnale ja majanduskriisile nagu soojad saiad ja ka üle 1,2 millioni auto ostja on langetanud valiku Lexuse hübriidi kasuks. Ja millise auto ostaksid sina, kui sinu sõnum ühiskonnale on, et sa oled rikas, hooliv ja innovaatiline?

PS! Kahjuks ei ole mu blogi praegu väga kommentaaride altis- blogi loomisel kirjutasin  lehekülje koodi pisut ümber ja nüüd ei suuda kuidagi lahendada seda pusa, mis uuesti selle kommentaaride kastikese tööle paneks. Loodan, et suudan selle peagi lahendada, sest tegelikult oleks väga huvitav tagasisidet saada...