Empaatia

Empaatia on teisele inimesele kaasa elamine, tema mõistmine ja ta emotsioonide tunnetamine. Empaatia võib tugineda ratsionaalsele kogemusest tulenevale mõistmisele. Näiteks, keegi kes on kannatajaga midagi sarnast läbi elanud, arvab end olevat empaatilise, kuna arvab teadvat, mida teine inimene tunneb. Teist laadi empaatia on otseselt teise inimese tundmuste läbi elamine. Seda loetakse suhteliselt positiivseks, kui keegi on empaatiline, kuid ometi olen ma täheldanud, et enamus inimesi tegelevad aktiivselt kõikvõimalike kaitsemehhanismide ehitamisega enda ja teiste vahele. Õnneliku inimese tunnetega on kerge sulanduda. See teeb endal ka meele rõõmsaks ja suurendab positiivsust. Õnnelike inimeste seltskonda otsitakse ja nauditakse. Kuid kurva inimese ja ta kaaslase vaheline tõke on seda tugevam, mida tugevamalt oleks kaasa vaja elada just negatiivsetele tunnetele. Kui me satume raskeid tundeid läbi elava inimese lähedusse, tekib automaatne reaktsioon kas põgeneda sündmuskohalt või eraldada ennast sellest inimesest nähtamatu müüriga. Selline enesekaitse on inimlik ja mõistetav. Ometi eksisteerib ka selliseid inimesi, kes säilitavad avatuse ka siis, kui inimesest, kellega kontaktis ollakse, kiirgab hirmu, ahastust, paanikat, viha. Tugevas empaatilises suhtes inimeste emotsioonid muutuvad omavahel seotuks. Maksimaalse samas rütmis hingamise puhul tajub kaasaelaja rolli valinud inimene neid samu tundeid niisama tugevalt ja kui tegemist on armastava inimesega, lisandub kogu kompotile veel ka killuke helli tundeid. Tänu sellistele empaatilistele hetkedele on maailmas palju ilusaid luuletusi ja kunstiteoseid. Tänu sellistele mitte argpükslikele valikutele on maailmas natuke rohkem mõistmist ja hoolimist.

Jah, empaatial on isegi füüsilised tagamaad. Nimelt sõltub südametöö eelkõige tunnetest. Sajandeid on arvatud, et süda on koht kus asuvad tunded, julgus ja tarkus. Nüüdseks on uued uuringud paljastanud, et südamel on ka mälu ja see võib isegi meie õnnelikkuse taset mõjutada. Hiljuti teatasid Heart-Math Instituudi teadlased Colorados, et nende uurimistöös, mis on kestnud 25 aastat ja keskendunud emotsioonidele ja nende seostele südamega, on toimunud läbimurre. Korduvad katsed näitasid, et peaaegu kõikide keharakkude aktiivsus sõltub südamest, mis määrab ära tervise, emotsioonid ja selle kuidas me maailma tajume.
Positiivsete emotsioonide puhul on südamelöögid kindla selge sagedusega ja stabiilsed. Negatiivsed emotsioonid segavad südame harmoonilist tööd, ajades rütmi sassi. Nagu Anastasia Stephens oma artiklis „Secrets of the heart „ kirjutab, loob südame lakkamatu pulseerimine elektromagnetilise välja, mis on 60 korda tugevam kui aju elektromagnetiline väli. Selle välja saab tuvastada ükskõik millist kehaosa elektrogardiogrammiga mõõtes ja südame loodud magnetiline väli võib ümbritseda inimest kuni 2 meetri ulatuses. Selle välja puhul on huvitav just asjaolu, et see võib sisaldada emotsionaalset informatsiooni ja mõjutada mitte ainult meid, vaid ka inimesi, kes on meie ümber. Dr. Hans Eysenck on avastanud, et krooniline stress, millega ei suudeta toime tulla, on kuus korda suuremaks ohuks südamehaiguste tekkimisel kui suitsetamine, kolesterooli tase või vererõhk. Samas kui armastuse toimel hakkab keha tootma antikehi, mis parandavad immuunsust ja on võimelised kindlustama kaitse viiruste ja bakterite vastu kuni kuueks tunniks. Pole siis ime, et enamus inimesi laseb negatiivset välja tunnetades kiiresti jalga, sest see pole ju lihtsalt tervislik.
Kõike kaunist :) !

Tsitaat võetud: „ Secrets of the heart”, Anastasia Stephens, Psychologies, oct 08´.

Lõhnad ja tundlikkus

Refereeritud kahest artiklist:
Allikad:
• Elizabeth Svoboda artikkel „Scents and Sensibility”
• http://news.bbc.co.uk/go/pr/fr/-/2/hi/health/4669104.stm

“Seksuaalne keemia “ on midagi enamat kui lihtsalt kirglik kehaline tõmme kellegi suhtes. Tegelikkuses mängivad vaevu hoomatavad keemilised ühendid võtmerolli selles, kellesse me armume. Kuid see teema on keerulisem, kui me siiani arvanud oleme. On avastatud, et meie eluviisis võib meie endi teadmata olla asju, mis õõnestavad loomulikku seksuaalset veetlust.

Itaalias, Pisa Ülikoolis uuriti kui kaua püsib värsketel paaridel see „füüsiline tõmme”, mis neid alguses teineteise puhul võlus. Selgus, et püsisuhteks arenemisel võtavad võimust teised hormoonid ja algne kirglikkus kestab maksimaalselt kaks aastat.
Nad kasutasid testimises vabatahtlikke kelle suhet oli eelnevalt hinnatud kirglikus faasis olevaks, mõõtes nende veres sellise hormooni nagu neutrofiini taset. Selgus, et armunutel, kes on alles suhte romantilises faasis, on selle hormooni tase veres palju kõrgem. Samuti leiti, et testosterooni tase on armunud naistel tõusnud ja armunud meestel langenud.
Kuid samas olid siiski koos paarid, kellele enam nn „armumolekulid” ei mõjunud, kuid suhe oli säilitanud oma jätkusuutlikkuse.
Teadlased leidsid, et nendel paaridel, kes olid juba mitmeid aastaid koos olnud oli nn armumisehormoon asendunud kiindumushormooniga ehk oksütotsiiniga.
Donatella Marazziti, kes juhtis kogu uurimistööd, võttis avastatu kokku lühidalt nii : ”Kuigi armunud vannuvad, et nende tunded püsivad igavesti, räägivad hormoonid hoopis teist juttu.”
Michael Gross, kes on biokeemik ja uurinud hiljutisi avastusi leiab, et: ”Juba varem kui 12 kuu möödumisel võivad armumisemolekulid asenduda teiste suhet koos hoidvate hormoonidega."

Elizabeth Svoboda selgitab oma artiklis kuidas neid hormoone, mis meie kirglikkust juhivad, ära tunda –> nuusutades. Esmapilgul võib idee lõhnal põhinevast meeldimisest näida hüpoteetiline, kuid lastes enese teadmata häirida alateadvusesse kanduvaid lõhnast saadud sõnumeid, võivad tulemused olla väga konkreetsed ja hävitava iseloomuga. Kui eirata haistmismeelte signaale võime leida end suhete sasipuntrast, mis toodavad üha süvenevat seksuaalset rahulolematust, viljatust ja äärmuslikel juhtudel isegi ebaterveid järeltulijaid.
Füüsiline meeldivus võib sõna otseses mõttes sõltuda lõhnast. Me alahindame lõhnadel põhinevat kommunikatsiooni lihtsalt selle pärast, et me ei ole sellest alati teadlikud. “See ei ole midagi, mis tõmbab koheselt su tähelepanu nagu tundes head liha grillimise lõhna”, ütleb Randy Thornhill (evolutsiooniline psühholoogia New Mexico Ülikool.) “ Lõhnade mõju märkamatusest hoolimata ei ole see kuigi suur üllatus, et lõhnadel on suur roll seksuaalses käitumises”. Selle tulemusena võib tunda sõnulseletamatut tõmmet kohaliku apteegi müüja suhtes, või vastupidi - iseeneselegi mõistetamatult leida end loobumast potentsiaalsest kohtingu partnerist, kelle objektiivne iseloomustus paberile panduna oleks suurepärane.

Ihaldatavuse aroom
Kui sa oled sissevõetud oma partneri lõhnast, siis suur sõõm ta rinnalt või kukla pealt võib mõjuda nagu narkootikum, see on momentaalne tee õndsusesse. Uuringud on näidanud, et me kasutame kokkusobivuse välja uurimiseks lõhnal baseeruvaid märguandeid. Claus Wedekind, bioloog Lausanne´ i ülikoolist Šveitsist, viis selle tõestuseks läbi katse, kus andis 44 mehele 2 järjestikusel ööl kandmiseks T-särgi. Kindlustamaks, et higi kogumine särkidel oleks võimalikult naturaalne, soovitas ta meestel kasutada parfüümivabu seepe ja habemeajamisvahendeid. Peale seda, kui mehed võisid jälle särke vahetada anti kantud särgid 49 naisele nuusutamiseks. Naised pidid välja selgitama milline aroom oli nende meelest kõige atraktiivsem. Naised eelistasid neid särke, mida olid kandnud mehed, kes on immunoloogiliselt neist erinevad. Erinevus asub rohkem kui 100 immuunsüsteemi geeni järgnevusete kompleksis, mida nimetatakse MHC-ks (major histocompatibility complex).
Need geenid kodeerivad proteiine, mis aitavad immuunsüsteemil ära tunda patogeene. Lemmik särkide lõhnad meenutasid naistele nende eelmiste või praeguste armsamate lõhna, millest võib eeldada, et reaalsuses elus MHC tõe poolest mõjutab naisi partneri valikul. Naiste eelistus MHC eristunud partneri suhtes on bioloogilisest vaatepunktist väga loogiline. Kaugete esivanemate aegadest alates on selge, et paarilised, kelle immuunsüsteemid on erinevad saavad järglasi, kes on haigustele rohkem vastupidavamad. Lapsed on kaitstud suurema hulga patogeenide ja mürkide suhtes, sest neil on suurem variatsioon immuunsuse geene. Chicago ülikooli evolutsiooni bioloog, Martha MCClintock, leidis sarnast t-särgi uuringut läbi viies, et see ei tähenda, et naised eelistavad mehi, kelle MHC geenid on enim erinevad nende omast. Naisi ei võlu nende meeste lõhnad, kelle MHC geenidega neil pole mitte midagi ühist. See võib näidata, et me kaitseme end partnerite eest, kes on liiga sarnased või liiga erinevad, kuid kusagil vahepealsel alal on kõige meeldivam.

Erinevalt näiteks veregrupist immuunsuse geenide kompleks suurendab inimeste vahelist erinevust nii palju, et pole ilmselget viisi kuidas usaldusväärselt ennustada kelle MHC ühilduvad. Näiteks naha värvist ei ole samuti suurt abi, sest erinevad grupid inimesi, kes elavad erinevais maailma paikades, võivad olla geneetiliselt kaitstumad sama liiki pisikute suhtes. Inimeste MHC profiilid on sama erinevad kui nende sõrmejäljed- see sisaldab tuhandeid võimalikke geeni kombinatsioone- võimalik seksuaalpartner, kes ühe naise meelest lõhnab hästi võib teisele olla täiesti vastumeelne. “ Ei ole olemas Brad Pitti lõhna” ütleb Herz. “Keha aroom on immuunsüsteemi väline ilming ja lõhnad, mida me peame kõige atraktiivsemaks tulevad inimestelt, kes harmoneeruvad meiega kõige paremini.” Paljugi, mida me nimetame seksuaalseks keemiaks, lisab ta, on tõenäoliselt lõhnal baseeruva sobivuse otsene tulemus.

Enamikel juhtudel, meie ninad juhivad meid õiges suunas kui on vaja valida lapse saamiseks sobiv partner. Kuid mis juhtub siis, kui ninad veavad meid alt ja me lõpetame kaaslasega, kelle MHC profiil on liiga sarnane meie enda omale? Carol Ober, kes on Chicago Ülikoolis geneetik, tegi selle küsimuse selgitamiseks uurimuse Hutterite religioossest kogukonnast. See on Amishi tüüpi suletud ühiskond, kuhu kuulub umbes 40 000 inimest. Hutteritid abielluvad ainult oma kogukonna liikmetega seega varieeruvuse tase nende genofondis on suhteliselt väike. Sellest hoolimata saavad Hutterite naised neile kehtestatud piirides hakkama erineva MHC- ga partnerite leidmisega.
Vaid paar paari, kelle MHC sarnasuse tase oli kõrge, kannatasid tihedamate rasedusekatkemiste käes ja nende raseduste vahelised perioodid olid pikemad, mis osutab sellele, et neil on rohkem probleeme rasestumisega.. Mõned teadlased spekuleerivad, et raseduse katkemine võib olla keha viis vähendamaks investeeringut lapsesse, kelle immuunsüsteem on tõenäoliselt nõrk

Christine Garver-Apgar, psühholoog New Mexico Ülikoolist, on leidnud, et et MHC profiilide sarnasus võib heteroseksuaalsetele paaridele tähendada raskusi suhetes. Ta täheldas, et mida suurem on sarnaste MHC alleelide osakaal, seda väiksemaks jääb naiste seksuaalne tundlikkus oma partneri suhtes ja seda suurem on suhte väliste seksuaalpartnerite arv. Üksteise petmise tõenäosus oli otseselt vastavuses sellelega mitu sarnast MHC geeni paaril oli . Kui mehel ja naisel oli 50 protsenti MHC alleelidest sarnased, siis oli 50 protsendiline tõenäosus, et naine pettis oma partnerit.

Lahutuse tabletike
Naised üldiselt eelistavad nende meeste lõhna, kelle immuunsuse geenide kompleks
on täiesti erinev nende endi omast, luues nii võimaluse parimaks bioloogiliseks sobivuseks. Kuid Wedekindi T-särgi uuring paljastas ühe tähelepanuväärse erandi : naised, kes võtsid antibeebipille eelistasid vastupidiselt mitte tableti võtjatele neid särke, mida olid kandnud mehed, kelle MHC profiilid olid väga sarnased neile.
Selline dramaatiline lõhna eelistuste vastupidisus võib osutada beebipillide toime mehhanismile : see hoiab ära munaraku vabanemise munasarjast, pannes keha arvama, et ta on rase. Ja kuna raseduse ajal on naine õrnas ja haavatavas olukorras, siis tundub, et nii rasedus kui tabletid aktiveerivad eelistuse nende meeste suhtes, kes on geneetiliselt sarnased ja kes võivad tõenäolisemalt olla kaitsjaks ja aitajaks. “ Tiinetel närilistel võib rasedus katkeda, kui võõrad isased panevad nad haavatavasse olukorda”, ütleb Herz, “ sama võib kehtida ka inimeste kohta” Veelgi enam, mõned naised tunnistavad puudujääke oma seksuaalses huvitatavuses tablettide võtmise ajal, mis võib olla raseduse imiteerimise tagajärg.

Sarnaste MHC geenidega partnerite eelistamine võib pikas perspektiivis potentsiaalseks takistuseks osutuda. Charles Wysocki, bioloogiline psühholoog Florida Riiklikust Ülikoolist, selgitab, et selle tulemusena, kui naine otsustab laste saamiseks lõpetada tablettide võtmise, võib ta endale täiesti mõistetamatutel põhjustel leida, et ta mees ei võlu teda enam nii palju. “ Ta aju hakkab mõistma, et on tehtud viga ja alateadlikult ta saab aru, et abiellus vale mehega” räägib Charles. Sellise olukorra ennetamiseks soovitab ta naistel, kes hakkavad otsima pikaajalist suhet ja tahavad pere luua, loobuda rasestumisvastaste tablettide võtmisest vähemalt nii kauaks, kuni on selge, et partneri lõhn on atraktiivne.

Vastandlikud signaalid
Tabletid hävitavad naiste võimet nuusutada endale sobiv partner, kuna nad hakkavad valesti interpreteerima haistmismeeltelt saadud sõnumeid. Kuid need võivad väänata haistmispõhist kommunikatsiooni ka teises suunas, moonutades signaale, mida ta välja saadab. Tablettide iroonia peitub selles, et kuigi naised võtavad antibeebi pille selleks, et näida meestele külgetõmbavam, muutuvad nad sellest hoopis vähem atraktiivseks.

Geoffrey Miller, evolutsioonipsühholoog New Mexico ülikoolist ja raamatu „The Mating Mind” autor, avastas striptiisitaride gruppi uurides seose pillide võtmise ja meeste iha vahel. Uurides striptiisitare- naisi, kelle sissetulek sõltub otseselt sellest, kui seksuaalselt võluvad nad kliendile näivad- avastas ta, et mitte tablette söövad tantsijad teenivad ligikaudu 50 protsenti rohkem jootraha, kui nood, kes manustavad suukaudseid hormoonpreparaate. Teisisõnu, naised, kes võtsid tablette olid vaid 2/3 samavõrd seksikad kui naised, kes ei teinud seda.

Milleri uuringu järgi teenisid kõige rohkem raha tablette mitte võtvad tantsijad ovulatsiooni ajal. Teised uurimused on näidanud, et mehed hindavad naiste lõhna just viljastumisvõimelisimal hetkel parimaks. Arvatakse, et naised saadavad välja lõhna põhiseid signaale, mis annavad teada, kui viljakad nad hetkel on.

Tabletid pole ainsad segavad tegurid, mis takistavad meil seksuaalse keemia õiget tõlgendamist. Palju rohkem inimesi õõnestab oma armastuse otsinguid seebi ja lõhna pudelikestega.
Milleri meelest on kaasaja moodne hügieen seksuaalsete märguannete suhtes osutunud suureks takistuseks, mis võib seletada tendentsi, miks lähevad meie kultuuris nii paljud suhted niivõrd kiiresti füüsiliseks. „Kütid-korilased ei pidanud nii palju suudlema, sest nad võisid vabalt tunda teineteise lõhna paari sammu kauguselt „ ütleb Miller „ Tänu dušši all käimisele, parfüümidele ja seepidele peame me selleks, et aimu saada üksteise biokeemiast, viima oma ninad ja suud inimestele väga lähedale. Sobivuse määramiseks enne seksimist, on inimesed palju rohkem motiveeritud rohkelt hellitama ja suudlema.” Teisisõnu, vajadus tunda oma partnerite lõhna, ja samas tehes seda igal võimalusel aina võimatumaks kõige selle pesemise ja tualettvee kasutamisega, võibki olla peamiseks teguriks, miks moodsas ühiskonnas seksuaalne vabadus aina suureneb.
On võimalik, et poest lõhna ostes valime me sellise, mis täiendab meie naturaalset lõhnamustrit mitte ei maskeeri seda täielikult. Üks uuring näitas, et inimesed, kellel on sarnane MHC langetavad valiku ka sarnase tualettvee kasuks. Ja Garver-Apgar toob välja, et partneritel, kes veedavad iga päev tunde koos, on küllastumiseni võimalusi kogeda teineteise mittekunstlikku lõhna.

Lõhnad ja tundlikkus
Ei saa kindlalt väita, et need paarid, kes kulutavad palju raha kunstviljastamisele ja need, kes näevad palju vaeva, et panna toimima suhet, milles „pole enam keemiat”, kannatavad MHC kokkusobimatuse pärast. Me ei või iial kindlalt väita, sest reproduktiivse ja romantilise käitumise saadusi/ lõppprodukti mõjutab palju erinevaid faktoreid. Aga me saame vähemalt teadvustada naturaalsete lõhnade olulisust.
Kui meil on olemas teadmised, kuidas lõhnal põhinev atraktiivsuse mõõtmine töötab, on meil võimalus otsustada, kui suurt tähtsust me tahame sellele osutada. Kas on tähtsam olla partneriga, kes lõhnab fantastiliselt ja kellega koos olles on tunda tõelist keemiat, või valida partner, kes füüsiliselt ei ole nii võluv, kuid kes on usaldusväärne ja alati toetav?
„Inimesed arvavad, et nad peavad valima kas ühe või teise äärmuse: kas me oleme täielikult feromoonide võimuses nagu koiliblikad või oleme ise oma elu ja saatuse peremehed.” Chicago Ülikooli psühholoog McClintock räägib” kuid see pole nii võrd metsik idee, et mõlemad faktorid on seotud. Elizabeth Svoboda :” Kui inimesed nagu Estelle Campenni on lõiganud ettenägematut kasu usaldades oma lõhnast saadud muljeid, sõltub see täiesti meist endist, kui kõrgelt me hindame seda infot, mida ninad meile annavad.

Kuidas panna oma nina, partneri valikul või olemas oleva hindamisel, tööle?
Mõtle enne mitu korda järele enne kui otsustad võtta rasestumisvastaseid tablette sel ajal, kui oled parajasti otsimas pikaajalist partnerit. Suhte esimesed paar nädalat on kriitilised kokkusobimise määramisel- tee nii, et su nina on selle ülesande lahendamisel vormis.

Stiilsus kui eneseväljenduse proovikivi…

Stiil ei ole ainult see, kui sa lähed kallisse poodi, ostad sealt moekad riided ja paned need endale selga. Selleks, et olla tõeliselt stiilne peab midagi ainulaadset julget ja eneseteadlikku tuksuma ka nende riiete all ja see on midagi, mida poest osta ega raamatust õppida ei saa. Tõeliselt stiilseteks inimesteks on alati loetud persoone, kelle sisemine sära on kõige ehedamas vormis välja poole nähtav sama selgelt, kui need inimesed ise end tunnetavad. Oma sädeleva olekuga loovad nad enda ümber aura, mis tõmbab ja kütkestab ja mille olemasolukorral ei olegi see nii oluline, millise firma rõivad tal seljas on. Hoopis tähtsamaks saab see, kes see inimene tegelikult on, kuidas ta endast maailmale teada annab ja mida tal üldse maailmale anda on. Siit tulenebki üks minu meelest oluline osa stiilsusest: see on võime ja julgus endast maailmale teada anda ja end teistega jagada. Ehk siis olla avatud, väljendusrikas, salliv, armastav, kannatlik, energiline ja mitte ainult mõtelda enda sisimas, et näed ma olengi selline. See ongi säravate inimeste ja mitte nii sarmikate inimeste vahe, et ühed pühendavad aega ja energiat enda tundma õppimisele ja siis enda jagamisele, teised aga arvavad, et teavad juba kõike ja ongi juba väga stiilsed ja armastavad aga tegelikult on vaid tüdinud, uhked ja kitsid. Olles igavlev ja laisk selle suhtes, millised sisemised varakambrid meis igaühes peituvad, ei muuda ka väline raharohkus ja kallid kulinad, mida endale külge riputatakse, kedagi õnnelikuks. Ma ei taha olla praegu mingi kalliste ja ilusate asjade vihkaja, kes ülistab maalähedust ja neab kõike kuldset ja kiiskavat. Pigem oleks see lihtne seisukoht selline: avastades, arendades ja väljendades oma sisemisi aardeid, saab matsiplikast printsess ja moebeibest stiilikuninganna.
Niisiis, kuidas end tõeliselt stiilselt riidesse panna? See on tegelikult väga lihtne! Vaja on ainult pühendada natuke aega. Stiilne ei ole alati see, mida dikteerib moetööstus, vaid see, mis toob sinus esile parima osa sinust enesest. Ei ole nii tähtis kanda täpselt neid värve ja lõikeid, mis sellel hooajal ideaalsetele modellinukukestele selga topitakse. Olulisem sellest on see, mis igale täiesti ainulaadsele naisele kõige paremini sobib. Selleks on vaja pühendada armastust ja aega selle püha projekti jaoks, ehk selle jaoks, et kes sa tõeliselt oled ja kellena sa soovid, et sa teistele paistaksid.