ÜKS nr 4 / 2009
Puhka õnnelikult 05.06.2009
Astra Kallasmaa
Magusaim puhkuseaeg on käes. Mõni näeb selles suurepärast võimalust kõik pooleli jäänud tegemised ära teha, teistele seostub puhkus reisimise või maamajaga. Kui oled üksteist kuud andnud endast töökohas kõik ja rohkemgi veel, siis miks peaksid puhkuse ajal enda eest hoolitsemises järeleandmisi tegema?
Viimased teadusuuringud näitavad, et mitte midagi tegemine ja romantilised kujutelmad vähendavad valu ja ärevust ning aitavad lõõgastuda. Samasugune mõju on ka puhkusejärgsel romantiliste seikade meenutamisel ja mitte midagi tegemise praktiseerimisel. Ometi pole tööga seostuvaid suuri nõudmisi ja eesmärke niisama lihtne unustada. Lisaks võib kauaoodatud puhkuse ajal avalduda stress ja pikalt allasurutud pinged või tervise arvelt tehtud ületunnid võivad äkki haigusena välja lüüa. Ime siis, et paljude puhkust varjutavad vaevused, alates stressist kuni südameinfarktini välja. Kuidas ikkagi taastada keha ja vaimu ning kinkida endale meenutamist vääriv puhkus?
Otsi sümptomid üles
Puhkuseaegne stress võib avalduda nii neil, kes on suvist lõõgastust terve aasta pikisilmi oodanud, kui ka neil, kes saadetakse pikemale puhkusele vähenenud töökoormuse tõttu. Mõlemal juhul on oluline negatiivsed sümptomid positiivseks pöörata, et puhkusest võimalikult palju energiat ammutada.
Puhkusega kaasneva stressi füüsilised sümptomid meenutavad grippi või külmetust, kuid esinevad puhkuse ajal või nädalalõppudel. Niisiis, kui oled täheldanud, et laupäeval-pühapäeval kipuvad sind kimbutama külma- ja kuumahood või kõrgenenud kehatemperatuur, peaksid tõsiselt oma tööharjumuste üle järele mõtlema.
Ka teravad peavalud, mis esinevad puhkepäevadel, on põhjustatud pingelangusest. Nii kaua, kui inimene on pidevas töörütmis, suudab keha koormusele vastu panna ja eesmärgi nimel jõuvarusid mobiliseerida. Töö katkedes aga variseb ülekoormusele vastu pidanud organism kokku. New Yorgi riikliku ülikooli psühholoogiaprofessor Brooks Gump leidis üheksa aastat kestnud uurimusest kokkuvõtteid tehes tugeva seose puhkusest loobumise ja südameinfarktide vahel. Ta tuvastas, et mehed, kes viis aastat järjest loobuvad ettenähtud puhkusest, saavad 30% tõenäolisemalt südameinfarkti kui need mehed, kes võtavad aastas vähemalt nädala puhkust. Ning isegi ühel aastal puhkusest loobumist seostati suurema südamehaiguste riskiga.
Kontrolli oma mõtteid
Palju on räägitud, et stress põhjustab südameinfarkte ja muid psühhosomaatilisi haigusi, kuid milline on selle protsessi bioloogiline mehhanism?
Maailmakuulsa opiaatretseptori avastaja Candace B. Perti teooria järgi ei ole emotsioonide asukoht mitte ainult ajus, vaid nn emotsioonimolekule leidub kogu kehas ning omavahel seotuna moodustavad need laialdase, kõiki organeid hõlmava kommunikatsioonisüsteemi. Emotsioonimolekulideks nimetab Pert retseptorite molekulide komplekse, mis võtavad vastu ja töötlevad emotsioonidega seotud infot ja vibreerivad kehas elektrilaenguga. Lisaks moodustavad peptiidi- ja retseptorikogumid kanaleid, mis pumpavad ioone rakkudesse ja sealt välja. Selline pulseeriv liikumine loob elektrivoo, mis mõjutab kogu organismi erutuvuse või lõõgastatuse taset.
Teisisõnu väidab tippteadlane, et kõik meie mõtted mõjutavad füüsiliselt kogu meie keha. Näib uskumatu, kuid tegelikult on asi väga lihtne. Tunded toimivad kehas füüsilise substraadi kaudu samamoodi nagu peptiidid, ravimid või narkootilised ained, mis organismi mõjutavad. Seega on emotsioonid vaimset ja materiaalset ühendavaks sillaks. Näiteks mõned põletiku algfaasides tegutsevatest peptiididest, näiteks substants P, panevad sul piinlikkustunde puhul põsed õhetama ja tekitavad vihastamisel kuumahoo. Substants P on neuropeptiid, mida leidub tavaliselt liigeste ümber närvides ning loomkatsed on tõestanud, et sellel on oma roll artriidi väljakujunemises. Kui lõigata läbi substants P närv, artriit kaob – see tõestab, et kogu protsessi juhib aju, mitte liiges. Pert räägib oma raamatus “Kõik, mida on vaja, et tunda end jumalikult” väga emotsionaalselt sellest, kuidas põletik on immuunsüsteemi ärritusseisund, mis võib olla keha reaktsioon kroonilisele, lahendamata vihale ning et artriidisümptomid esinevad kümme korda sagedamini neil inimestel, kel on näägutav abikaasa. Lisaks näitavad uuringud, et andestamine võib leevendada põletikku ning ravida artriiti. Tänaseks on tõestatud, et isegi Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, multiskleroos ja skisofreenia on põletikust tingitud.
Tee mitte midagi
Kas oled kunagi veetnud päeva puu all istudes ja pilvede kulgu vaadates? Tegemata mitte midagi. Tuleb välja, et mõnikord on mitte midagi tegemine üldse parim, mida teha saab. Selline käitumine on ka tavaline reaktsioon tasakaalustamaks pingelist elurütmi, kui pidevalt on käsil mitu ülesannet korraga. See on vastand paljude asjade korraga tegemisele ning seda iseloomustab kogu tähelepanuga kohalolek. Samas on see parim moodus, kuidas patareisid laadida ja end taastada, et igapäevastressiks valmis olla. Kuid nagu iga asi, vajab ka mitte mõtlemine ja lihtsalt kõige ümbritsevaga ühes rütmis hingamine harjutamist. Sellise asja harjutamine on pealegi väga kasulik, sest sisseharjutatud oskust saab kiirel tööajal rakendada sisemise rahu ja jõu taastamisel. Üks samm mittemõtlemisest ja ümbritseva tunnetamisest edasi on mediteerimine. Kui sa pärast puhkust eriti värske ja särav välja näed, ei tasu imestada, sest meditatsiooni tulemusel hakkavad kehas toimuma lausa silmanähtavad muutused.
Mis hakkab juhtuma keha ja ajuga siis, kui puhkuse kestel rohkem aega mediteerimisele pühendada? Candace B. Pert väidab, et sarnaselt lihastega, mis raskusi tõstes tugevnevad, hakkab ka otsmikusagara ajukoor sagedase mediteerimise tulemusel tugevnema. Uusimad avastused on tõestanud, et ajurakkude kasv ja ajukoore areng kestab kogu inimese eluaja, mitte ei lõpe 25-aastaselt, nagu seni arvati. Seega on igal inimesel, ükskõik millises füüsilises või psüühilises seisundis ta ka ei viibiks, vaba valik ja võimalus muuta oma mõtteid ning luua kogetu pinnalt uut reaalsust, sest sõnad ja mõtted tugevdavad sünaptilisi seoseid ajus, muutes närvirakkude mustreid või võrgustikke ning positiivsete mõtete toel loodud seosed on hoopis teistsugused.
Edasi loe ÜKSist...
